Põhja-Eesti maitsete aasta lõpetati tänuüritusega Anija mõisas

 Kategooria Uudised

Meeskond

2o. aprilli õhtul, Anija mõisas toimunud tänuüritusel lõpetati pidulikult Põhja-Eesti maitsete aasta ning anti üle sümboolne vineerist rändkahvel, mis liigub maikuus edasi Järvamaale tutvustama uue piirkonna toidukultuuri.

Aasta toidupiirkonda sümboliseeriva rändkahvli vastu võtnud Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron tänas Põhja-Eesti piirkonda maitsete aasta sisustamise eest. „Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – rändkahvel. Aitäh, et olete seda hästi ja uhkusega hoidnud! Kõik senised toidupiirkonnad on olnud oma nägu. Mõni piirkond on silma paistnud toiduüritustega, mõnes on olnud palju väikeseid tublisid toidutootjaid, mõnel tugevad toidupakkujad ja kohvikukultuur,“ sõnas kantsler. „Toidupiirkonna valimisest on tõuke saanud uued traditsioonid ja algatused ning toidu tootjate ja pakkujate koostöövormid. Põhja-Eesti maitsete aastast jäi kindlasti meelde avatud triiphoonete päev. Loodame, et selle korraldamine saab samuti traditsiooniks.“

Aasta toidupiirkonda sümboliseeriva rändkahvli võttis projektijuhilt Eha Paasilt vastu Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron, kes tänas Põhja-Eesti piirkonda maitsete aasta sisustamise eest.

Tiina Saroni sõnul on aasta toidupiirkonna tiitel ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka innustus tulevikuks – see on võimalus esitleda laiemale avalikkusele piirkonna parimaid maitseid. See, kui hästi maitsete aasta õnnestub, sõltub eelkõige piirkonna ettevõtete koostöövalmidusest, uuenduslikest ideedest ja ühiste sõnumite edastamisest.
Põhja-Eesti maitsete aasta projektijuhi Eha Paasi sõnul aitas toidupiirkonnaks olemine tuua Põhja-Eesti piirkonna rohkem nähtavale ja kutsus kohalikke toiduettevõtjaid võrgustikuga liituma.

“Alustasime Põhja-Eesti maitsete aastat 54 ettevõtjaga. Nüüdseks on meiega liitunud juba 71 kohalikku väike- ja pereettevõtet, kes peavad oluliseks puhast kohalikku toorainet ja Põhja-Eesti toidupärimust,” sõnas Paas. Lisaks andis tähtis aasta põhjust uusi traditsioone luua ja vanu elavdada.

“Algatasime täiesti uue ürituse – avatud triiphoonete ja aedade päeva, millega jätkame ka sellel aastal. Kõik on septembri esimesel nädalavahetusel oodatud külastama Põhja-Eesti aedu, verandasid ja kasvuhooneid ning nautima hooajalist omakasvatatud toitu. Värske hingamise sai ka traditsiooniline Lahemaa restoranide nädal, kuhu kaasasime lõppenud aastal suurema ringi restorane kogu Põhja-Eestist ehk Viimsist Väike-Maarjani. Kohalikku toitu sai nautida erinevates atmosfäärides mõisarestoranist kõrtsini. Restoranide nädal toimub ka saabuval sügisel, täpne teave on meie kodulehel.”

Põhja-Eesti maitsete aasta lõpusündmusena nägi ilmavalgust ka Põhja-Eesti toiduraamat, mille koostasid Ene Lill ja Arno Kannike. Raamatu esitlus toimus samuti tänuürituse raames.

Põhja-Eesti toiduraamatu koostajad Ene Lill ja Arno Kannike

Põhja-Eesti toidupiirkonna tunnuslause on “Paepealsed maitsed”, kuna piirkond asub paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Põhja-Eestis olulised toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin. Lisaks on kujundanud Põhja-Eesti toidukultuuri kaunite mõisate olemasolu; suurima panuse maitsete aasta elluviimisesse andsid oma tegevustega Sagadi, Palmse ja Anija mõis. Pärimuse kohaselt muudavad piirkonna eriliseks ka suveköögid ja triiphooned. 19. sajandil hakati mõisate juurde rajama seoses aianduse osatähtsuse tõusuga arvukalt kasvuhooneid, vanema nimetusega triiphooneid (saksa Treibhaus). Lisaks eksootilisemate taimede kasvatamisele nauditi seal ka sügistalviseid kohvijoomisi. Sellest kujunes ka maitsete aasta üks kesksemaid märksõnu. Augustis korraldati piirkonnas avatud triiphoonete ja verandade päev. Esimest korda avasid oma aiad, verandad ja triiphooned Põhja-Eesti mõisad, talud ja kodukohvikud.

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tugevdada piirkondi läbi toidukultuuri. Toidupiirkonna tiitlit on kandnud ja varasematel aastatel oma maitsetega meie toidulaudu rikastanud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa ning viimati Haapsalu ja Läänemaa.

Allikas: maaeluministeeriumi pressiteade, 20.04.2022
Fotod: Tiit Mõtus
Lisainfo Eha Paas, eha@arenduskoda.ee

Allikas: https://kohaliktoit.arenduskoda.ee/uudised/pohja-eesti-maitsete-aasta-lopetati-tanuuritusega-anija-moisas/