Õppereis Lätti tõi häid näiteid arukatest kogukondadest ja LEADERi võimalustest

10.–13. septembril toimus koostööprojekti „Arukad kogukonnad“ õppereis Lätti Ogre piirkonda. Nelja päeva jooksul tutvusime kohalike kogukondade, väikeettevõtjate ja LEADERi toel arendatud algatustega ning otsisime häid ideid, mida oma piirkondadesse kaasa võtta.

Õppereisil osalesid projekti kolme partneri – Põhja-Harju Koostöökogu, Nelja Valla Kogu ja Kodukant Läänemaa – piirkondade külade esindajad.

Meie Läti partneriks, võõrustajaks ja programmi koostajaks oli Ogre piirkonnas tegutsev kohalik tegevusrühm Zied Zeme ning nende tegevjuht Linda Cirule.

Ikšķile Vabakool – kool, mille kogukond ise endale lõi

Esimene külastus viis meid Ikšķile Vabakooli (Ikšķiles Brīvā Skola). Tegemist ei ole lihtsalt alternatiivkooliga, vaid väga hea näitega sellest, kuidas kogukonna enda vajadusest võib sündida pikaajaline ja elujõuline algatus.

Kool loodi lapsevanemate eestvedamisel. Pered panid kokku oma ideed, töö ja rahalised vahendid ning annetasid kooli loomiseks ka mööblit ja muid vajalikke esemeid. Eesmärk oli luua oma kodukohta kaasaegne, lapsesõbralik ja kogukonnale vajalik kool. Õppetöös lähtutakse lapse terviklikust arengust ning olulisel kohal on lapse individuaalsuse, sisemise motivatsiooni ja iseseisvuse toetamine.

Kooli väärtustes on olulisel kohal loodus, kogukond, vabadus ja kohalik kultuur. Lapsed õpivad palju õues, koolil on oma aed ning kestlik eluviis on osa igapäevasest õppimisest. Kool osaleb ka Eco-Schools programmis ja on pälvinud Rohelise Lipu tunnustuse.

Eriti kõnekas on lapsevanemate panus kooli arengusse. Näiteks 2016. aastal registreerisid kooli pered vaid poole aasta jooksul üle 3000 tunni vabatahtlikku tööd. Kool on olnud lisaks õppimise kohale ka laiem kogukonnakeskus, kus on tegutsenud muu hulgas kohaliku mahetoidu otseosturing.

Meie jaoks oli Ikšķile Vabakool ehe näide sellest, kuidas ei jääda ootama, et keegi teine kogukonna vajaduse lahendaks, vaid inimesed tulevad kokku ja loovad ise soovitud muutuse.

Ting Print – pereettevõte, mis kasvas tegijate enda huvist

Ikšķiles külastasime ka pereettevõtet Ting Print, mille taga on Zane ja Artis. Tegemist on tekstiilile spetsialiseerunud siiditrükikojaga, kus trükitakse muu hulgas T-särkidele, pusadele, jakkidele, riidest kottidele ja teistele tekstiiltoodetele. Ettevõte rõhutab ise kvaliteeti, vastupidavat trükki ja loomingulist koostööd kliendiga.

Kohapeal kuulsime ka sellest, kuidas ettevõtte arendamisel on kasutatud LEADER-toetuse võimalusi. Just selliste ettevõtete külastamine oli meie jaoks oluline – projektitoetuse mõju saab kõige paremini mõista siis, kui näed investeeringu taga inimest, tema ideed, töökohta ja ettevõtet, mis päriselt tegutseb ja areneb.

Krape – arukas küla, kus igaüks tegutseb ise, kuid edu luuakse koos

Õppereisi üks kõige inspireerivamaid sihtkohti oli Krape arukas küla ehk Krapes muiža. Krape on väike asula Ogre piirkonnas Lobes jõe kaldal. Ajalooline asula kujunes kunagise Krape mõisa ümber. Mõisa peahoone hävis Esimese maailmasõja ajal, kuid säilinud on osa ajaloolisest hoonestusest ning 7,2 hektari suurune park.

Tänase Krape tugevus ei peitu aga niivõrd hoonetes kui inimestes ja nende koostöövõimes. Krapes tegutsevad kõrvuti mitu väikest ettevõtjat ja algatust, kes on loonud ühise Krapes muiža identiteedi ja turismipakkumise. Kogukonna tegevust tunnustati 2022. aastal Läti „Viedais ciems“ ehk aruka küla märgisega.

Krape mudel on huvitav just oma lihtsuses: iga ettevõtja tegeleb oma valdkonnaga, kuid külastaja jaoks moodustavad nad ühe terviku. Kohalikud aitavad vajadusel üksteist ka väga praktiliselt – näiteks võib ühe ettevõtte külalisi vastu võtta naaber, kui pererahvast ennast kohal ei ole. Ühiselt on loodud piirkonna veebileht ja turismipakkumine ning korraldatakse kohalikke sündmusi. Meie külastatud Krape algatused on saanud oma tegevuste arendamiseks toetust LEADER-programmist.

Aveņu Park(a)s tegeleb marjade kasvatamise ja väärindamisega. Külastajatele tutvustatakse muu hulgas külmkuivatamise ehk lüofiliseerimise võimalusi ning pakutakse erinevaid marja- ja puuviljatooteid.

Krape vesiveskis on vanale hoonele antud täiesti uus elu. Seal tegeldakse muu hulgas taimeeliksiiride, eeterlike õlide ja hüdrolaatide valmistamise, küünalde tegemise ning kalakasvatusega. Külastajatele tutvustatakse ka ajaloolisi veejõul töötavaid seadmeid.

Lauskis on 2019. aastal loodud väike veini- ja siidritootja, mis tegutseb Krape mõisa umbes 300 aasta vanustes võlvkeldrites. Ettevõtte nimi pärineb pererahva esiisalt Vilis Lauskiselt, kes oli tuntud puuviljakasvataja ja Bulduri aianduskooli õpetaja. Osa siidri valmistamiseks kasutatavatest õuntest pärineb ligi saja-aastasest õunaaiast ning Lauskise siidrid on saanud tunnustust ka rahvusvahelistel konkurssidel.

Skaņumāja ehk Helide Maja hoiab ja tutvustab traditsiooniliste muusikainstrumentide pärandit. Seal saab tutvuda vanade pillide kollektsiooniga ning kuulata neid ka päriselt kõlamas.

Krape oli suurepärane näide sellest, et „arukas küla“ ei tähenda tingimata digilahendusi või kõrgtehnoloogiat. Arukus võib tähendada hoopis seda, et olemasolevad inimesed, teadmised, ajaloolised hooned, loodus, kohalik toit ja kultuuripärand seotakse nutikalt üheks tervikuks.

Zied Zeme – LEADER kui kohaliku arengu tööriist

Lielvārdes külastasime meie võõrustaja Zied Zeme kontorit ja koostöötamiskeskust. Seal saime rääkida juba põhjalikumalt LEADERi rakendamisest, kohaliku arengustrateegia elluviimisest, rahvusvahelistest koostööprojektidest ning sellest, kuidas toetada piirkonnas nii ettevõtlust kui ka kogukondlikke algatusi.

Zied Zeme ise on hea näide LEADERi põhiolemusest – ühe laua taha tuuakse avalik sektor, ettevõtjad ja vabaühendused, et piirkonna arenguvajadusi ei otsustataks üksnes ülevalt alla, vaid lahendused sünniksid võimalikult lähedal kohalikele inimestele.

Meie jaoks oli eriti väärtuslik võimalus võrrelda Läti ja Eesti kogemusi ning näha, millise jälje on aastate jooksul piirkonda jätnud paljud väikesed LEADER-projektid.

Albertīne – uus algus võib sündida ootamatust elumuutusest

Albertīne looja Reinis Kļavis töötas aastaid ajakirjanikuna, kuid töö kaotamine sundis teda otsima täiesti uut suunda. Idee hakata valmistama jäätist tekkis üsna juhuslikult – märgates ühel turul, et just jäätisemüüja juures oli pidevalt järjekord. Sellest tähelepanekust kasvas õppimise, katsetamise ja retseptide otsimise kaudu välja oma ettevõte. Tänaseks võib Albertīne jäätist kohata laatadel ja sündmustel üle Läti. Ka Albertīne arendamisel on kasutatud LEADER-toetust, millest kuulsime kohapeal.

See lugu võttis hästi kokku ühe mõtte, mis kordus meie õppereisil ikka ja jälle: alustamiseks ei pea kõik tingimused olema ideaalsed. Olulisem on märgata võimalust, teha esimene samm, õppida ja edasi liikuda.

Kohalikust toidukultuurist ajaloo ja spordini

Mālpilsis viis tee meid ka Kūku muzejsisse ehk Koogimuuseumisse. Tegemist on omanäolise paigaga, kus kondiitritoodete kaudu tutvustatakse Baltimaade toidu- ja peokultuuri. Muuseumi väljapanek käsitleb kookide ja magustoitude ajalugu, kaunistamistraditsioone ning pidulaua kultuuri kahe sajandi jooksul – 19. sajandi traditsioonilistest kookidest tänapäevase kondiitrikunstini.

Õppereisi kultuuriprogramm viis meid lõpuks Siguldasse. Külastasime Sigulda bobi- ja kelgurada, mis tähistab 2026. aastal oma 40. sünnipäeva. Tänane rada avati 1986. aastal, kuid kelgutamise ja bobi ajalugu ulatub Siguldas palju kaugemale – juba 19. sajandi lõpus rajati piirkonda umbes 900 meetri pikkune jäätee, mida peetakse esimeseks omataoliseks Baltikumis.

Siguldas tutvusime giidi saatel ka Liivi ordu keskaegse linnusega. Selle rajamist alustati juba 1207. aastal. Algsest kindlustusest kujunes hiljem konvendi tüüpi ordulinnus, mis sai sõdades tugevalt kannatada ning kaotas 18. sajandi alguseks oma sõjalise tähtsuse. Tänapäeval on linnuse varemed taastatud ja külastajatele avatud.

Turkalne mõis – ajalugu ja tänapäev ühes kohas

Õppereisi õhtuprogrammi kuulus ka Turkalne mõis, mille ajalugu ulatub 17. sajandi algusesse. Tänapäeval on ajaloolisele kompleksile antud uus elu ning mõisa taastatud aidas tegutseb kohalik väiketootmine. Mõis ise kirjeldab oma kontseptsiooni kui ajaloo ja tänapäevaste tehnoloogiate ühendamist.

Ka see oli hea näide õppereisi läbivast teemast – kohalikku pärandit ei pea ainult säilitama, vaid sellele saab anda uue majandusliku ja kogukondliku funktsiooni.

Kõige olulisemad olid inimesed

Nelja päeva jooksul nägime väga erinevaid projekte, kuid nende taga kordusid üllatavalt sarnased lood. Sageli ei olnud alustades olemas ideaalset hoonet, piisavalt raha, valmis meeskonda ega kindlust, et ettevõtmine õnnestub. Oli aga inimene või väike grupp inimesi, kellel oli idee ja tahtmine midagi oma kodukohas paremaks muuta.

Kõige paremini võikski õppereisi õppetunni kokku võtta mõttega: ära jää ootama, millal kõik tingimused on täiuslikud – hakka pihta, tee koostööd ja ära anna alla.

LEADERi roll muutus nende näidete kaudu väga käegakatsutavaks. Toetus ei tähenda üksnes soetatud seadet või renoveeritud ruumi. Selle taga võib olla uus ettevõte, säilinud ajalooline hoone, kohalik töökoht, tugevam kogukond, uus turismiteenus või lihtsalt üks põhjus rohkem, miks inimene tahab oma kodukohas elada ja tegutseda.

Õppereisilt tulime tagasi paljude uute mõtete, kontaktide ja inspiratsiooniga. Täname meie Läti partnerit Linda Cirule´t Zied Zeme tegevusrühmast, kes pani kokku mitmekülgse programmi ja avas meile uksi kohalike ettevõtjate ning kogukondade juurde, ning loomulikult kõiki võõrustajaid, kes meiega oma kogemusi, õnnestumisi ja õppetunde jagasid.

Õppereis toimus koostööprojekti „Arukad kogukonnad“ raames. Projekti partnerid on Põhja-Harju Koostöökogu, Nelja Valla Kogu ja Kodukant Läänemaa.