Kogukondade eestvedajad käisid uudistamas Taani arukat küla
2. – 6. juulil toimus koostööprojekti „Arukad külad, nutikad kogukonnad“ raames õppereis Taani, et tutvuda Torupi piirkonnaga. Rühm inimesi, kes kolisid piirkonda 30 aastat tagasi, et moodustada orgaanilistel põhimõtetel põhineva kogukonna. Aastate jooksul on see külaosa muutunud väga atraktiivseks enklaaviks. Kogukonna tugevused on tugev kohalik algatus ja pädevus. See kehtib ka viimase suurema sammu kohta, mis puudutab küla laiendamist 100 uue ökokoduga järgmise paari aasta jooksul, mida tehakse targalt järkjärgulise ja läbi mõeldud programmi alusel. Sel eesmärgil asutas kohalik tegevusrühm kohalikke maa omandamiseks fondi Torup Fonden, mitte ei jätnud seda välisinvestoritele. Praegu kavandab see fond kogu Torupit hõlmavat nutikat ja jätkusuutlikku päikeseenergial põhinevat küttesüsteemi. Selle taustaga võitis Torup 2019. aasta riikliku aasta küla auhinna. Meie võõrustajaks oli kohalik LEADER tegevusgrupp Gribskov-Halsnæs. Tegevusgrupi eestvedajaks on professor Peter Plant, kelle vitaalsus ja terav vaim on loonud kogukonna, mis väärib igal juhul külastamist.
Rohkem Torupi piirkonna “Smart village” arengute kohta saad lugeda SIIN
Õppereisil liiguti keskkonnasõbralikult ühistranspordi ja jalgratastega või jalutades.Peter Plantiga, kes on kohaliku tegevusrühma (LAG-i) eestvedanud 10 aastat ja selle aja jooksul on algatatud ja läbi viidud 100 projekti, tutvusime neist mõnedega.
Oma võõrustajatega Stine ja Peteriga kohtuti Dyssekilde Stationis, mis sisladas mitmeid LAG-projekte, näiteks rongijaama raamatute taaskasutuspood ja kogukonna aed ning turg.
Koos liiguti küla nõupidamisväljakule, mis kujutas endast kivide ringi, kus algselt iga talu omas oma kivi ja vabas õhus mõtete vahetamist rakendatavat veel tänapäevalgi. Edasi liiguti kohaliku kooli juurde, Dyssekilde külas elab umbes 300 elaniku, kuid koolis käiakse ka ümbruskonnast. Igal sammul hakkas silma vaba loovus ja tekkis soov olla taaskord laps ja sündida sinna kogukonda. Loovus ja raamist välja mõtlemine hakkas silma igal pool. Kõik see tekitas mõnusa ja õnneliku atmosfääri.
Edasi liiguti mahetoodangut ja kogukonnale vajaliku kaupa turustava kohaliku COOP-i juurde, mille keldris toimetas järjekordne projekt, Art Gallery www.kaeldergalleriet.dk, mis pakkus nutikat võimalikkust kogukonnale raha teenida.
Edasi mindi tutvuma uue ökoküla projektiga ning sellega kaasnevate algatuste ja nutikate lahendustega. Dyssekilde asub Frederiksværki ja Hundestedi vahel, ning on üks Taani vanimaid ökoloogilisi külasid. 1990. aastal oli see lihtsalt kartulipõld. Tänaseks oleme elujõuline kogukond, mille tavalisest maapiirkonnast eristuvaks omaduseks on noor ja kasvav kogukond. Igapäevakõnes kutsutakse neid ØD-ks , kes püüavad elada kogukonna, sallivuse ja lugupidamisega ning keskendudes jätkusuutlikkusele ja ökoloogiale. Koos on arendatud lahendusi, mis puudutavad oma kommunimaja, reoveepuhastusest, jäätmete sorteerimist ja köögiviljakasvatust. Vaata ka www.dyssekilde.dk/uk
Järgmisel päeval kohtuti taas ja vaatamata vihmale ja tuule hüppasid kogukonna eestvedajad rattasadulasse ja suunduti avastama laiemat piirkonda. Suunduti mõne kilomeetri kaugusele kohaliku veskit Fællesmølleriet , kus tutvuti ökoloogilise jahu tootmise telgitagustega. -vaadati üle kohalik tseremooniate plats ja liiguti Tothaven, kus toimus kohaliku kogukonna liikme Michele Lucharelli eestvedamisel töötuba, kus õpiti valmistama ehedaid itaalia pitsasid. Parim osa sellest oli, et pitsad söödi kõik ise ära ja vahepeal oli oavarrest kallanud vihm jäänud hõredamaks. Liiguti tagasi Dyssekilde St., tutvuti sotsiaalökoloogilise ärihoonega ning mitmete teiste projektidega, mis kindlasti toovad reisil osalenute kogukondades uusi algatusi, mis toovad kaasa nutikate lahenduste loomise ning arukate külade koostöö kasvamise.
Tekst: Kristiina Adamson, Nelja Valla Kogu
Tagasiside osalejatelt
Bärbel Salumäe, Lagedi alevik: Aga mida tähendab siin “Arukas Küla”? Üldse mitte tehnoloogilist arengut, vaid hoopis isemajandavat, jätkusuutliku ning loodusele võimalikult väikese kahjuga toimetamist. Kogukonnaaiad, kogukonnaga ühisalade loomist nii lastele kui täiskasvanutele jne. Ja mis peamine ühine vastutus! Võiks ju arvata, et kui ei ole üks kindel vastutus, siis ei vastuta keegi, aga! vastutab küll, vastutust jagatakse ja vastutusala ülesanded roteeruvad, ja sellega tagataksegi ühine vastutus. Kui midagi tahetakse, siis uskumatult kõlab see, et kogukond paneb raha kokku, ostab maa, teevad plaanid ning ehitatakse park ning kogukonnamaja!
Muidugi peab siin arvestama seda, et meie ajalugu on keerulisem mis meid kogukonnana mõjutab, muidugi peab arvestama, et meie oleme palju, kohe palju, bürokraatlikumad kui Taanis ollakse jne asjaolusid, AGA see ei tähenda, et me ei võiks kogukonnana olla palju tugevamad ja tegusamad ja ühtsemad, kui me tänaseks oleme.
Gerli Lehe, Suursoo küla: Torupi eestvedajad on oskuslikult sidunud külaelu arendamise ja elujõulisuse ettevõtluse ning kogukonna inimeste oskustega. Külas toimivad edukalt vanemate algatatud koolid ja lasteaiad. Palju tehakse vabatahtlikkuse alusel – näiteks iga reede on üks lapsevanem abiks koristamisel, ja igal vanemal on kohustus käia kaks korda aastas lastehoius vabatahtlikuna tööl. Kogukond on soetanud maad, et rajada teine ökoküla, kus sarnaste mõtteviisidega inimesed saavad elada. Iga ehitatav maja on unikaalne ja kokku on lepitud, et kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale. Elanikud omavad vaid maja alust maad, kõik muu aiaala on ühiskasutatav. Kogukonnal on ühine kogukonnaaed, kus kõik hoolitsevad aia eest ja jagavad saadusi. Tänapäeval toetavad külaelu väike kool, lasteaed, rahvamaja, kirik, kohvikud, kauplused, pagariäri ja kunstnikud. Kogukonnakeskuse välisseinale on LEADER toetusega ehitatud 8 meetri kõrgune ronimissein, mis on leidnud tihedat kasutust. See erakordne küla pälvis 2019. aastal rahvusvahelise „Aasta küla“ tiitli, ja nad väärivad seda!
Kokku osales õppereisil kolmest tegevusrühmast 19 inimest. Põhja-Harju Koostöökogu piirkonnast osales õppereisil kaheksa kogukonna eestvedajat: Rae vallast Suursoo külast Gerli Lehe, Lagedi alevikust Bärbel Salumäe, Vaida alevikust Raili Salvet, Viimsi vallast Haabneeme alevikust Annika Vaikla, Miiduranna külast Henrik Põder, Jõelähtme vallast Ihasalu külast Eevi Haav-Reemets, Neeme külast Marko Kiisa ning projektijuht Signe Valdmann
Koostööprojekti „Arukad külad, nutikad kogukonnad“ partnerid on Põhja-Harju Koostöökogu, Kodukant Läänemaa, ja Nelja Valla Kogu.
Fotode autor ReneMitt